2026. aasta sisehooaeg tõi Eesti kergejõustikus rohkelt häid tulemusi ja rekordiparandusi

2026. aasta esimesed kolm kuud tõid Eesti kergejõustikule 11 uut Eesti (lühiraja)rekordit, vahetab ekjl.

Kreete Verlin parandas 60 m tõkkejooksu Eesti rekordit lausa neljal korral, lisaks kordas ta ühe korra Eesti rekordit. Enne tänavust hooaega oli Verlini nimele kuuluv Eesti rekord 8.06. Sel talvel nihutas ta rekordit kahe nädala jooksul: 8.05 – 8.03 – 7.97 – 7.96 ning alistas esimese eestlannana maagilise kaheksa sekundi piiri.

Marleen Mülla (pildil) uuendas teivashüppes enda nimele kuuluvat Eesti rekordit kahel korral. Veebruaris ületas ta kõigepealt kõrguse 4.60 ning vähem kui nädal hiljem parandas rekordit veelgi ületades kõrguse 4.63. Varasem rekord 4.57 oli püstitatud möödunud aasta maikuus.

Uku Renek Kronbergs parandas enda nimele kuuluvaid Eesti lühirajarekordeid nii 600 m kui ka 800 m distantsil. 600 m jooksus on uued rekordnumbrid 1:16.76 (varasem rekord 1:16.93 joostud 2025. aastal) ning 800 m jooksus on uued rekordnumbrid 1:46.71 (varasem rekord 1:46.84 joostud 2025. aastal).

Anete Randma püstitas kahel järjestikusel päeval Eesti lühirajarekordi harvajoostaval 1 miili distantsil saades kõigepealt kirja aja 4:48.72 ning päev hiljem 4:48.55. Varasem rekord oli püsinud lausa 23 aastat ning kuulus Kadri Kelve nimele ajaga 4:52.24.

Deniss Šalkauskas ületas 1500 m distantsil üheksa aasta vanuse Eesti lühirajarekordi ajaga 3:43.64. Varasema rekordi 3:44.34 oli püstitatanud Andi Noot.